Parim viis oma südame tervise parandamiseks: abiellu jooksjaga.

Maratonile järgnev nädal on kaasa toonud palju vastukaja ja kommentaare nii maratoni kui massiürituse ja üldse tervisespordi poolt kui ka selle vastu. Kes peab plaani järgmiseks aastaks ja ei jõua ära oodata millal uuesti starti saab, kes kirub seda et autoliiklus oli linnas ühel pühapäeval häiritud. Siis sattusin allpool oleva postituse otsa ja tundsin, et pean oma sõna ka sekka ütlema.

Lugesin eile seda, mitte enam uut, dr. Rein Vahisalu artiklit milleni juhatas mind järgmine facebooki postitus:

Küsimus?

Siin on õigupoolest kaks küsimust on kas maraton peab olema massiüritus ja kas see on tervislik? Püüan nendele küsimustele vastata, kuidas mina maratoonarina seda näen.

Massiüritus või mitte?

Tallinn ei ole linnamaratoni välja mõelnud. Jalgratas oli juba olemas. New Yorkist üle maailma levinud linnamaratonide buum sai alguse 70-ndatel. Täna ei ole maailmas suurlinna, millel ei oleks oma maratoni. Igal euroopa pealinnal on ta olemas - London, Berliin, Amsterdam, Helsinki... See on  kaubamärk mida iga linn endale üles ehitab ja millesse palju resursse panustab. Selleks tuleb meelitada kohale tippe, kes tuleks jookseks hea aja ja meelitada kohale harrastajad, kes selle kõik kinni maksavad.

Ja nad teevad seda edukalt. Ainuüksi USAs jooksis 2011 aastal maratoni enam kui pool miljonit inimest. Euroopas toimub aastas enam kui 500 maratoni ning maratoniturism on kiirelt kasvav majandusharu. Ka harrastajate arv on kiirelt kasvav. Euroopas hinnatakse olevat 18 miljonit jooksjat ja see number kasvab 10% aastas.

Ennekõike on see kõik muidugi äri. Bostoni maraton 2011 tõi linnale sisse 137,5 miljonit $, Praha maratoni korraldajad on hinnanud, et maratonil kulutab kohalik Praha elanik, mujalt Tšehhist tulnud turist ja välismaalane kokku otseselt 8,6 miljonit eurot ja maratoni kogu mõju kohalikule majandusele kokku on 13,2 miljonit. Välismaalane kusjuures veedab riigis 4 päeva ja toob endaga kaasa kogu pere. Business. Kuid mitte Eestis. Siin on suuremate spordiürituste korraldamine MTÜ-de käes. Nendest suuremad annavad 20-le inimesele küll aasta ringi tööd aga kasumit selle tegevusega otseselt ei teenita. Neli suuremat pööritavad aastas 3 miljonit eurot, kaks nendest on kahjumis.

Ka sporditööstusele on see oluline segment. Aastas müüakse 190 miljonit paari jooksususse. Eestis maksab korralik paar 100€. Neid peab tõsisel harrastajal olema 2-3 ning need kuluvad 500-1000 km läbimisel nii ära, et tuleb välja vahetada. Keskmine maratoniharrastaja jookseb treeningperioodil uuringute järgi 64 km nädalas. Arvutage ise. Pange juurde korralik riietus, iPod, pulsikell ja pudel spordijooki. Business.

Ma usun, et siin on vastus, miks maraton kiirelt nii massidesse on läinud. Inimesed ei ole oma tervisest rohkem hoolima hakanud, vaid turundus on teinud head tööd. Tuleb aru saada, et see toimib just nii pidi - kõigepealt tuleb liikumisharrastus, sest see on trend ja peale seda tuleb terviseteadlikkus. Mitte vastupidi. Oluline roll selle ratta käimas hoidmisel ja uue kasvu genereerimisel on linnajooksudel ja maratonidel. Nüüd on see on popp ja trendikas. Kui 80-ndaltel oli meie kandis Lasnamäel lahe välismaa suitsu tõmmata ja purgist FIM'ide eest ostetud Gin'i peale libistada, siis nüüd on lahe käia kord aastas ühel rahvaspordiüritusel. Ja see on väga ok, sest ameerikast on hullemaidki buume lahti läinud (Kes ütles #IceBucketChallenge?).

Kas see on tervislik?

Artikkel lugupeetud südamearstilt on kahjuks kirjutatud kallutatult mõne üksiku näite baasil ja ilma ühegi toetava faktita. facebooki postituses toodud tsitaatide kohta ma ei oska muud öelda, kui et looduslik valik, mis muud. Kuid kuna teema on mulle sama lähedane, kui eelmisel nädalavahetusel toimunud maratoni särk minu seljas, siis uurisin natuke tausta. Meditsiinilise hariduse puudumisel hoidun erialaterminitest ja räägin asjadest nagu tavaline inimene aru saab.

Vastu.

Millised argumendid on selle poolt, et tervisesport võib olla ebatervislik? Leidsin ühe allika, kus Rootsi arstid on uurinud ajavahemikul 1989-98 Vasaloppeti lõpetajate hulgas südame rütmihäirete esinemist ja leidnud, et tõesti, nendel kes läbisid 10 aasta jooksul Vasaloppeti enim kordi või tegid seda kiirema ajaga oli suurem risk järgmise 10 aasta jooksul haigestuda arütmiasse. Protsent lõpetajatest, keda nimetatud probleem puudutas on ehmatavalt suur - 1,7%. Edasi läheb uuring detailidesse mis on doktorite mängumaa, rahuldume meie hetkel sellega, et seos eksisteerib. Kuigi peab märkima, et uuriti ainult ühte konkreetset diagnoosi jättes kõik muud tegurid kõrvale.

Montreali Ülikoolis läbi viidud uuringus treenisid teadlased rotte pannes nad iga päev jooksma 1 tunniks üle keskmise tempos. 16 nädala pärast olid rotid oma tavaliste eakaaslastega võrreldes treenitud atleedid. Uuringu tulemusena leiti, et treenitud rottide süda oli suurem ning neil esines rohkem südamelihase arme ("signs of some cardiac muscle scarring"). Siis viidi ravimite ja "muude meetoditega" nende süda rütmist välja ning leiti, et tõesti, treenitud süda allus manipulatsioonidele kergemini. Lisan siia ka väljavõtte originaalist, et selle mõte tõlkes kaduma ei läheks.

"It would seem, said Dr. Stanley Nattel, the Paul-David Chair in Cardiovascular Electrophysiology and senior author of the study, that some combination of fibrosis and nervous system alterations in the distance running animals’ hearts made them more susceptible to rhythm disruptions."

Poolt.

Samas viidatud Vasaloppeti lõpetajate hulgas tehtud uuringus järeldatakse tegelikult samas, et vaatamata arütmia riski suurenemisele vähenesid paljud muud terviseriskid sportlastel keskmisega võrreldes oluliselt.

Allpool on link lisaks ühele uuringule, kus hüpotees sarnane dr. Vahisalu ja facebooki postituses püstitatud küsimusega - kas vastupidavusaladega tegelemine on tervislik, või risti vastupidi, kas see hoopis suurendab terviseriske? Ehk siis ei vaadatud kitsalt ainult ühte südameprobleemi vaid natuke suuremat pilti. Selleks võrreldi Bostoni maratonile kvalifitseerunud maratoni harrastajaid ja nende abikaasasid/elukaaslasi. Bostoni maratoonarid peavad btw olema päris teravas vormis kui minu ealistel on kvalifikatsiooninorm 3:15 (M40-44). Elukaaslased kaasati uuringusse selleks, et isoleerida muud elustiilist tulenevad faktorid. Lühidalt, kui sa suitsetad ja oled kiirtoidul, siis teeb sama suurema tõenäosusega ka sinu elukaaslane ning siis ei ole suure tõenäosusega sinu südamehaiguste põhjus mitte liigses treening- või võistluskoormuses.

42 maratoonarit ja nende elukaaslased ütlesid uuringule "jah", uuritavate vanus oli 33-59 eluaastat ning enamus nendest oli "neljakümnendate teises pooles". Elukaaslased olid uuritavatega sama vanad aga oluliselt vähem aktiivsed, tehes keskmiselt vähem kui kaks madala koormusega aeroobset tegevust nädalas (käimine, aiatööd).

Päev enne 2012 aasta maratoni tehti kõigile nendele põhjalik terviseuuring. Selle tulemus ei olnud eriti üllatuslik - kõik jooksjad olid "oluliselt peenemad" ("significantly thinner"), neil oli madalamad nii vererõhk, pulss, kolesterool kui ka muud südamehaiguste riski tõstvad näitajad.

Samas järeldas uuring ka seda, et ealised iseärasused, elustiili faktorid ja pärilikud probleemid on olemas ka maratoonaritel, nende mõju treeninguga täielikult ei kao.

"In essence, the scans showed that marathon training did not cancel out the depredations of age, longstanding bad health habits or a family history of cardiac problems, Dr. Taylor said."

Joon alla.

Jooksmine minu meelest kõige "naturaalsem" tegevus inimese jaoks üldse. Käima peab laps õppima, jooksma hakkab ta hetk pärast käima õppimist täiesti iseenesest. Kusjuures lapsed jooksevad tehniliselt väga hästi, kuskil oluliselt hiljem läheb inimese arengus midagi nihu, mistõttu peame hakkama täiskasvanuna jooksmist uuesti A-st ja B-st peale harjutama.

Muistne kütt ja korilane body-pumpis ei käinud, kuid sõda pidades või saaklooma taga ajades oli ilmselt vaja läbida pikki vahemaid just joostes. See oli otseselt elu ja surma küsimus. Sel ajal oleks hüpoteetiline paks inimene olnud ka selgelt ise saagiks ning looduslik valik oleks asja kiirelt korda ajanud. Selles ühiskonnas ei olnud kohta mitte-jooksjatele.

Uuringuid vaadates ja kainele mõistusele tuginedes ei saa ma seega kuskilt otsast nõus olla sellega, et jooksmine või kestvussport oleks kahjulik. Pigem näitavad kõik märgid, et see on kasulik nii inimesele endale, teda ümbritsevale keskkonnale, tema perele ja ka ühiskonnale, kuna ilmselt ei ole tema ravikulud tulevikus sama suured kui keskmisel mitte-spordi harrastajal.

Lõpetan 2 tsitaadiga. Esimene ütleb seda, et füüsiline aktiivsus lisab elu sinu aastatele ja aastaid sinu elule. Aga spordiga peab olema mõõdukas, liiga palju või liiga kiiresti ei ole hea ja toob sind kiiremini sinu elu finišijoonele.

“A routine of moderate physical activity will add life to your years, as well as years to your life,” he and his co-author concluded. “In contrast, running too far, too fast, and for too many years may speed life’s progress towards the finish line of life.”

Ja teine, millele ka juba pealkirjas sai viidatud. Võibolla pisut üllatuslikult, aga on jõutud järeldusele, et jooksjate abikaasa ja elukaaslane on ka väga tervislik olla. Viimased on aktiivsemad kui keskmine inimene, oma harjumustes järjepidevamad ja nende südamehaiguste riskid olid üldiselt madalad. Ehk siis, kui tahad oma südame tervist parandada, kuid sa ise ei saa mingil põhjusel jooksma hakata, siis abiellu jooksjaga:)

"Perhaps the more surprising takeaway of the study, Dr. Taylor said, is that marathon training’s cardiac benefits may be transferable. “The spouses of the runners were quite healthy, too,” she pointed out. More so than many people, they walked and moved around frequently, and had generally robust cardiac risk profiles. Dr. Taylor’s conclusion: if you want improved heart health but can’t be a runner, marry one."

Viited:

http://well.blogs.nytimes.com/2013/07/24/can-you-get-too-much-exercise/
http://arvamus.postimees.ee/1370898/rein-vahisalu-kellele-luuakse-pulsikella#
http://aimsworldrunning.org/marathon_history.htm
http://well.blogs.nytimes.com/2014/03/12/what-running-can-do-for-the-heart/
http://aimsworldrunning.org/documents/2012_congress/2012.5_markus-hermann_economic-impact.pdf
http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/miljoneid-eurosid-pooritav-rahvasport-jatab-kasumi-tagaplaanile.d?id=66732693
http://eurheartj.oxfordjournals.org/content/early/2013/06/10/eurheartj.eht188.full