Custom Bag Estoloppeti passile

DIY veekindel kott oma Estoloppeti passile, et see kõik 4 aastat ikka kenasti vastu peaks. Vaja läheb ühte koduseks vaakumpakendamiseks mõeldud masinat ja toidu säilitamiseks mõeldud kilet.

43.Tartu "pöidlad püsti" Maraton

Suusatajate laulupidu, Worldloppeti sarja kuuluv Tartu Maraton. Eesti pikamaasuusatamise vanaisa.

Algatuseks 2 pildikest, mis sai klõpsatud tegelikult tagasiteel, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel, kohe Elva juures. Olime sõitnud võibolla 5-10 km finišhiparklast Tartu poole ja ümbrus nägi välja selline. Et siis mis maraton? Siin on ju paljas maa ja mitte kübetki lund.

Korraldajatel pidi seekord küll kellegi kõrgemaga väga kõva diil olema, sest ka laupäeva õhtul Otepääle jõudes ei olnud ilm sugugi kiita. Sadas jäidet ja vihma, temperatuur oli nulli ümber. Pilt ei olnud ilus.

Hommikul tundus mulle, nagu ma oleks ärganud paralleelreaalsuses - selge taevas ja karge hommik Arulas oma -6 kraadiga, lumi ümberringi. Ainus häiriv asjaolu oli keskmisest tugevam tuul, mis sai otsustavaks ka riiete valikul. 2 kihti alla ja tuulekas peale. Olgu ette rutates öeldud, et sai parasjagu palav, aga täpsemaks timmimiseks oleks pidanud vahepeal ühe kihi maha koorima sest stardis oli lõikavalt külm ja hiljem kevadiselt soe.

Kella 8 ajal Tehvandile jõudes oli hull sagimine juba täies hoos. Kes määris suuski, kes riietus, kes sõi veel midagi - igal juhul tundus, et kõik kes parasjagu ei tee midagi, need jooksevad niisama sihitult edasi-tagasi. Mina leidsin esimese asjana oma määrdeboksi, sain oma suusad koos viimaste soovitustega - 4 parempoolset rada on jäised, teised tõmmati sisse alles öösel, ning nendes on lumi värske. Parima libisemise leidmiseks oli soovitus proovida erinevaid radu ja otsida nende vahel optimaalset libisemise-pidamise kombinatsiooni.

Olin väljas oma stardikoridori sissepääsu juures 5 minutit enne koridori avamist. Otsustasin see 5 minutit ära oodata, suusad koridori jätta ja siis edasi logistikaga tegeleda, sest vahetusriided olid mul alles kotiga kaasas. Viskasin ühena esimestest oma suusad koridori 1 ritta maha ja läksin pakihoiu poole. Enne küsisin miski asjapulk-tidriku käest, kas koti võib stardikoridori kõrvale jätta. Vastus oli ebalev "ei tea". Kohale tuli ka üks vene suusataja, kes küsis sama asja. Tidrik vene keelt ei rääkinud, nii seletasin siis talle ka, et ilmselt ei ole mõtet ja parem on oma asjad bussi ära viia.

Jokutasin seal bussi juures ja spordihoone varjus nii kaua kui vähegi kannatas, sest staadionil puhus ikka rõve külm tuul. Alla 2000 numbriga startijatele tagant, teistele otse näkku. Igal juhul kuskil 5-6 minutit enne starti olin oma suuskade juures, sooja ei teinud. Astusin klambritesse ja olingi valmis.

Stardipauk

Pauku kui sellist ei olnud. Vähemalt mina seda ei kuulnud. Küll hakkas rahvas mõni minut enne kella 9-t stardikoridori lintide alt läbi pressima. Raja ääres seisev vestiga onkel ütles selle peale "ei mina tea, minge kui tahate". Nii siis sai hakata vaikselt oma positsiooni parandama. Samas on nii hea organisatoorse taustaga ürituse puhul arusaamatu, kuidas rajatöötajad olid täiesti briifimata, mis on nende roll, mis on õigused ja kohustused.

Stardisirge ja sellele järgnevad esimesed tõusud-langused on viimasest grupist startides alati elamus omaette. Vaadake seda videot, siis saate aru, millest ma räägin:) Nagu ikka siis esimestel tõusudel tuleb tööd teha, see võimaldab jõudsalt positsiooni parandada, laskumisel tuleb lihtsalt püsti ja ellu jääda. Selles on omajagu loteriid, sest kunagi ei tea, millises jäljes keegi pikali otsustab visata. Minul oli seekord õnne ja suurematest grupikukkumistest pääsesin õnnelikult mööda.

Tegelikult oli mul rajal üks "suusad risti" moment vahetult peale Palu TP-d, kus on 90 kraadine pööre tunnelist väljumisel. Seal ristusid minu ja kellegi kaaskannataja trajektoorid. Tõdesime koos, et nii järske pöördeid maratoni selles etapis ei tohiks enam olla ja läksime sõpradena lahku.

Ande - Palu

Edasi oli paarikümnel kilomeetril hea vaadata, kuidas sajad ja sajad inimesed sulle selg ees vastu tulevad. Endal veel jõudu oli ja kõik tundus kerge. Ja oligi kerge - ülesmäge oli jõudu minna, allamäge oli mu lipe üle keskmise hea. Sõitma sai ka üllatavalt kiirelt - esimesed 15 minutit on olnud graafikut vaadates rohkem passimist, peale seda sai juba täitsa sõita. Esialgu küll mööda rajaserva, minu puhul vasakult äärelt ja ikka sadadest omasugustest mööda, hiljem ka jäljes sees ja radade vahel. Õnneks puhus tuul tagant ja päike soojendas lagedetel lõikudel mõnusalt.

Allamäge oli hea minek, aga eriline boost tuli muidugi sellest, kui tasakaal nii taha viia, et sõidad täiesti suusakandade peal. Peale Harimäge pikemate laskumiste peal oli hea vaadata, kuidas laskumise peal õnnestus saada selline eelis, et minu seltskonnas ei olnud mulle ühtegi vastast.

Kuni kuskil 20-21 kilomeetri peal, täiesti sirgel laskumisel, kallutasin ennast natuke liiga palju taha. Tagumik käis vastu maad ja enam püsti ei jõudnud ennast tõmmata, sest enne läks tasakaal käest ära ja külili ma maas olin. Väikse oru põhjas, kus tuli nüüd kõigepealt mäest omal jõul üles saada ja siis hakata kahjusid kokku lugema.

Ajaliselt kaotasin võibolla 30-40 sekundit aga hullem oli see, et kukkudes olin maandunud oma pöidlale. Pöial oli parasjagu valus ja enam parema käega kepist korralikult haarata ei saanud. Etterutates olgu öeldud, et nii jäi kuni lõpuni välja. Finišhis võtsin kinda ära ja tõdesin, et ongi paistes. Mis edasi sai, loe lõpuni.

TP-des sai standardiks 1 tükk croissanti, mis täitis piisavalt kõhtu, tükk banaani ja mustikakisell. Üllatas inimeste viisakus ja teineteisega arvestamine. "Kas ma saan Sulle midagi ulatada?" ja "Palun" olid omal kohal. Suusad-kepid rist segamini on sellest palju abi kõigile.

Palu - Elva

Maraton oli juba sealmaal, kus vorm hakkas vaikselt tuhmuma. Olen isegi üllatunud, et olen Palu-Elva vahel mööda lasknud ainult 15 inimest. Absoluutnumbrites oli neid muidugi rohkem, aga eks samas tulid mõned ka mulle tagurpidi vastu. Minekut pidurdas ka kohati värsket lund täis tuisanud jälg ja kohati tugev vastutuul.

Kuskil enne Palut tundsin alaseljas selget väsimust. Sain siis enda jaoks selgeks, et paaristõugetega ma viimast lõppu ei sõida. Nagu pulsigraafikult näha, siis olen sealmaal ka selja natuke rohkem sirgu lasknud. Samas alla ka ei andnud - paremal käel valutas pöial, vasakul ranne, aga sellegi poolest - kui number seljas ja kell käib, siis vajuta edasi. Põhiline liikumisviis oli paaristõuge jalatõukega.

Rada oli lõpuni fantastiline, ainult mõned jäised kohad ja natuke okkaid-väiksemaid oksi. Ca 10 km enne lõppu oli koht, kus radu oli ainult 4, seal läks veel korra ka kitsaks. Aga see punt lagunes kohe laiali ning ruumi tekkis hetke pärast juurde. Võtsin kiirematest hammastega kinni.

Kohvipunktist jäi lõpuni veel 3,8 km. Nüüd võis hakata vaikselt paaristõugetega tööle, sest selle maa pean ju ikka vastu. Pidasingi ja möödusin veel õige mitmest maratoonarist. Nii oli finishikoridori tulles hea hoog sees ja lõpp tuli taas adrenaliini pealt kergelt. Kell löödi lukku 4:42:01 ja koht 1987.

Koha areng läbi maratoni on siin. Punane täpp tähistab kukkumist:

SuuskVäga oluline detail klassikasõidus, eriti nii pikal distantsil on määrimine. Valus kogemus Alutaguselt oli värskelt meeles, seekord lihtsalt pidi paremini minema. Ja läkski. Juba suuskade järel käies ütles Jarmo, et mehed on suuska proovimas käinud ja määre on täkkes.Nii oligi. Mina suuska ei proovinud. Panin suusa koridori pool tundi enne starti maha, ning kui sai sõitma hakata, siis proovisin esimest korda. Libisemine, eriti jäisel rajaosal, oli väga hea. Pidamine oli hea ja eriti hea lahtisel lumel. Nii võis esimesed 30 km tõusudest otse üles joosta, teisel poolel oli pidamisega natuke tegemist aga ütleme nii, et minu enda tegevuse teravus suuskadel jättis rohkem soovida, kui suusk.Kokkuvõttes hindan suuska seekord hindega 8+ ainult selle pärast, et kindlasti saab veel parem olla. Rohkem tööd, kui tahta oma tulemust parandada, tuleb teha iseendaga. Ja võibolla peaks rohkem süvenema ka määrimise maagiasse, millest ma olen seni ennast säästnud. Sest päeva lõpuks võtab vahest otsuse vastu klient ise, kuidas lõplik määre alla läheb. Tegelikult pakuti ka mulle varianti enne Alutaguse starti veel valida teine pidamine... Igatahes, aitäh Jarmo ja Madis!

Diagnoos

Esmaspäeva lõuna ajal oli selge, et parem pöial, mis TM-il kukkudes viga sai, ikka kõige paremas konditsioonis ei ole. Sõin kõhu täis ja laadisin kõik akud, ning läksin EMO-sse. Seal pidi kuni 6 tundi aega minema. Päris nii kaua ei läinud, läks ainult 3.

Diagnoos: "Parema käe I sõrm. Proksimaalse falangi basisel on ristsuunaline olulise nihketa fraktuur, mis tõenäoliselt ulatub liigespinnale MCP liigesesse". Mida iganes see tähendab, pildi peal jooksis tume joon läbi pöidlaluu umbes 2/3 ulatuses.

Põhihaigus seega S62.5 ja välispõhjus W02.99 inimkeeles pöidlamurd suusatamisel. Seega sõitsin eile 43 kilomeetrit murtud pöidlaga. On mida lastelastele rääkida.

Estoloppeti viimased etapid

Kips on peal täpselt 2 nädalat. St. idee poolest saaks Tallinna Maratonil starti minna. Vaatan, kuidas tunne on. Arst seda kindlasti ei soovitaks, sest luumurd paraneb vähemalt kuu aega. Seda rõhutas dr. Eduard täna korduvalt. 2 nädalat, ütles ta selgelt, ära trenni tee. Ok, trenni ei tee, aga kas võistelda tohib? :)

Haanjas olen igal juhul stardis, sinna on täpselt 4 nädalat aega.

Withings Activité review

Eile jõudsid Eestisse esimesed uued Withings Activité nutikellad ja sain ühe sellise endale testimiseks.

Alustame kõige olulisemast - see on vaieldamatult kõige ilusam igapäevane nutividin mis hetkel saadaval on. Ilma igasuguse kahtluseta. Võite selles ise veenduda. Ja kinnitan, et elusuuruses on see täpselt sama ilus kui pildi peal.

Karbist välja

Karbist välja võttes oli väike üllatus see, et kella patarei, mis on üsna tavaline spordividinates kasutatav CR2025 lapik 3V patakas, oli tühi. Paberite järgi peaks see kellas vastu pidama 8 kuud, karbis tehasest kasutajani aga mitte!

Samas selgus ka kohe, et selle vahetamine on tõesti lihtne - kaasas oleva tooliga kellal kaan maha ja uus, ka karbis kaasas olev, asenduspatakas sisse.

Karbis ringi vaadates on lisaks kellale ja juba mainitud teisele patareile kaasas tööriist kella avamiseks ning resettimiseks, 2 rihma: pruun nahkrihm viisakama riietuse juurde ja hall silikoon sportlikuma outfiti tarvis.

Rihma vahetus on tehtud lihtsaks. Seda saab teha rihma all olevate nupukeste abil ilma tööriistata. Nii võib seda tõesti reaalselt 2x päevas vajadusel ka teha.

Kell on, kas nutti ka on?

Kella "paaritamisel" iPhonega läheb esimesel katsel midagi nihu. Ei saagi täpselt aru mis, aga alustan otsast peale. Teisel katsel toimib kõik nagu õlitatult. Vajutad kella all olevat nuppu ja avad iPhones Withingsi äpi. Kell ilmub äppi ja algab kella firmware uuendamine.

Kui uus tarkvara peal, siis tahab kell veel kalibreerimist. Selleks on vaja osutid äpi juhendamisel õigesse asendisse lohistada. See tehtud on kell põhimõtteliselt kasutamiseks valmis.

Esimene lahe nutifeatuur ilmneb selles, et kell paneb ennast telefoni kella järgi ise õigeks. Kuna telefoni kell võetakse võrgust ja võrgu kell omakorda aatomikella pealt, siis kella täpsuses küsimust olla ei saa. Samas ei saa seda meelega 5 minutit ette keerata, nagu paljud teevad, et mitte kunagi hiljaks jääda.

Teine, mitte nii lahe feature on see, et hetkel on inimese päevane liikumise "norm" nö. sotsialistlik - kõigile ühepalju. See on 10'000 sammu ja äpis seda muuta ei saa. Ole sa rauk või tippsportlane, vahet pole. Loodan, et see saab järgmises versioonis parandatud ning oma eesmärki saab hakata ise seadistama.

Kas ma juba ütlesin, et kell on ilus? Aa, ok, siis sellega selge, sest kell on tõesti ilus:)

Kell oskab näidata sisuliselt 3 asja:

• Kellaaega, mis ei ole kuigi nutikas.
• Progressi, kaugel sa oma 10'000 sammu tegemisega päevas oled. Seda näitab väiksem sinine seier (heledal mudelil, saadaval on ka must). Päris nutikas, kuigi vajab veel täiendamist.
• Kellale 2x koputades näitab kell seadistatud äratuse aega. Lahe, kuidas seierid mööda kella ringi kimavad aga kas ka nutikas? Lisaks ka seda, et testimisel umbes 80% kordadest see koputamine ei tööta.

Mida ta veel teeb?

Sisuliselt on tegemist 24/7 kasutamiseks mõeldud aktiivsusmonitoriga. See jälgib Sinu liikumist, mõõdab samme ja läbitud vahemaad, märtsis on lubatud uuendust, mis mõõdab automaatselt ka vahemaad ujudes, ning basseinipikkuseid - enam ei pea ujudes meeles pidama, mitu otsa sa ujunud oled. Kõik see toimub automaatselt, ilma ühtegi nuppu vajutamata. Kui töötab, sest kõiki teisi bugisid arvestades ma selle peale enam mürki ei võtaks.

Kõik andmed salvestatakse iPhone äppi (arenduses on ka Androidi äpp), sealt saad jälgida oma progressi et teha siis vastavaid korrektuure oma elustiilis.

Lastehaigused

Usun, et need saavad järgmistes versioonides ravitud, aga hetkel on esimese kasutuspäeva järel sellised tähelepanekud:

• Päriselt ka magasin öösel oma voodis, kell aga arvab, et ma ei ole viimase 7 päeva jooksul sõba silmale saanud - ei ole ainult sünkimise probleem, ka peale andmete edukat sünkimist (peale pikka jukerdamist) ei ole unetsüklite kohta ikka mingit infot.
• Äratus on liiga staatiline - ma ei taha iga päev kell 7 tõusta. Vähemalt tööpäevade ja nädalavahetuse vahel võiks osata vahet teha.
• Äratust ei saa suspendida või vaigistada. Kell vibreerib käe peal mingi kindla aja ja that's it. Selle ajaga sa PEAD üles tõusma.
• Sünkimine on ka kahtlane, ilmselt tuleb siin lõivu maksta kella patarei pikale kestvusele, mistõttu andmeid süngitakse kellast iPhoni nii vähe ja nii harva kui võimalik. Seega ei ole äppi avades Sul seal mitte kunagi värskeid andmeid, vaid neid tuleb alles kellast üle meelitama hakata. Justnimelt "meelitama", sest sünkimine lihtsalt ei taha töötada.
• Aga kas ma ütlesin, et kell on ilus? :)

Withings kõrvuti Polar V800-ga

Tegemist on küll esmapilgul täiesti erinevate toodetega aga samas ka natuke sarnastega, sest mõlemad on mõeldud igapäevaseks 24/7 kasutamiseks ning oma üldise aktiivsuse ning une jälgimiseks. Seega paneme joonele.

Kuna nädalavahetusel oli tulemas Tartu Maraton, siis otsustasin kellad väikesele väljasõidule viia. Tulemused on siin. Päevane liikumisnorm on mõlemal seadmel 10'000 sammu. Polar luges kokku 1253% päevasest normist, Withings oli peale maratoni läbimist alles 96-97% juures, öeldes justkui, et oled natuke liigutanud küll, aga see ei ole ikka veel piisav:) Erinevus kahe seadme vahel seega väga suur.

Kilomeetreid on Withings Activité kokku lugenud täpselt 3x vähem, kui neid maratonil tegelikult oli, päevane kalorikulu erineb Polari mõõtmistest enam kui 2x. Jah, Withings ei ole suusatamise jaoks mõeldud aga igapäevase aktiivsusmonitorina eeldaks seadmelt siiski suuremat täpsust. Sest sama hakkab ju puudutama rattasõitu, rullitamist, lumelauda ja mida iganes muud aktiviteeti, mida ma harrastan - neid Withings liikumiseks ei pea või siis on mõõtmise täpsusklass selline, et nende andmetega pole midagi peale hakata.

Kas ma ostaks endale Activité?

Ausalt? Ei ostaks. Sest olgu kuidas selle funktsionaalsuse ja iluga on, siis üks asi on prantslastel küll täiesti puusse läinud. Ja see on toote hinnastamine. 399€ selle toote eest on palju mis palju, selle eest saab mõne kuu pärast Apple Watchi või iWatchi, kes kuidas seda nimetab, kuigi ametlik nimi on esimene. Ja selle raha eest tahaks enamat, kui lihtsalt ilus asi bugise tarkvaraga. Sest just viimane eristab kella nutikellast ja Withings vajab va nutikust kuhjaga juurde. 

Ilmselt on nad sellest ise ka aru saanud ja teinud valmis odavama Activité Pop. See peaks tulema 2x odavam kui Activité ja see võib juba poindiga produkt olla, kui funktsionaalsust ei kärbita.