Kas keha saab dieediga petta?

Vaatsin eile seda Sandra Aamodti ettekannet TED'il ja mul meenus kohe oma kaalugraafik eelmisest aastast. Olgu mõlemad siin teile sissejuhatuseks vaadata. Jätan kaalugraafikul numbrid ära - delikaatsed isikuandmed ikkagi ja need ei ole tegelikult teemakäsitluses üldse olulised.

Mis kehakaalu reguleerib?

Oluline on aga see, et Sandral võib õigus olla. Kes ei viitsi seda 12 minutit oma elust videole kulutada, siis põhipoint on selles, et inimesel on hüpotalamuses justkui "termomeeter", mis tema kehakaalu reguleerib. Samasugune, nagu Sul kodus seina peal on.

Mõte on siis selles, et läbi ainevahetuse kiiruse ja isude reguleerib see kogu aeg vaikselt taustal Sinu kehakaalu. Sa võid dieediga selle alla tuua, aga termostaat jääb Sinu normaalkaalu juurde. Ja süsteem korrigeerib ennast vaikselt ikka nii, et oled mingi aja pärast alguses tagasi. Sinu ainevahetus aeglustub, hakkad samast toidukogusest enam rasva talletama ja nii ta (jälle) läheb.

Sandra võrdleb seda jälle termostaadiga mis su toas temperatuuri reguleerib - sa võid küll talvel temperatuuri reguleerimiseks akna lahti teha, aga küttesüsteem tõlgendab seda signaali valesti ja hakkab hoopis rohkem kütma, selleks et endine olukord taastada.

Rasva talletamine on tegelikult väga kasulik keha featuur. Ajalooliselt on inimene valdava enamuse oma arengu ajal olnud kogu aeg paljajalu ja näljas. Siis kui midagi hamba alla sai, siis tuli seda maksimaalselt ära kasutada. Nii oskabki keha peale õnnestunud jahti kõik üleliigsed kalorid hoiule panna, sest mine tea millal jälle saab.

Viimased aastakümned on seda olukorda aga drastiliselt muutnud. Kalorihunnik, mida me saame endale oma sissetulekute juures iga päev lauale laadida on enneolematu. Seega lõppeb iga jaht õnnelikult ja seda näljaperioodi enam ei ole. Keha aga ei muutu nii kiiresti.

Halb uudis on see, et seda termostaati saab hetke uuringute järgi seada ainult kõrgematele kaaludele, mitte allapoole tuunida. St. kui lühiajaliselt kaalu juurde võtad ja siis oma harjumusi kiirelt korrigeerid, siis tuled jälle normi tagasi. Kui Sa aga pikemaks ajaks üle oma normaalse piiri lähed, siis termostaat kohaneb ja Sinu suuremast kaalust saab Sinu keha uus normaalsus. Kuid allapoole kohanemist ei toimu. See on infoks kõigile neile, kes püüavad 40-ndates saada tagasi sellesse kaalu, kus nad olid 20-selt.

Kindlasti mõjutavad kaalu veel paljud tegurid, nagu lihasmass ja selle muutumine ajas, keha veesisaldus (see palju sa viimasel ajal vett oled joonud), kas sa kaalud alati ühel kellaajal, võibolla riided, mis sul seljas on.

Mis siis ette võtta?

Sandra lahendus, millega ma nõustun, on see, et tuleb süüa kõike mille järele on isu ja täpselt niikaua, kuni kõht täis saab ja siis tuleb järgi jätta. Lihtne? Mitte alati. Just selle pärast ei sunnita meie kodus lapsi taldrikut alati ilusti tühjaks sööma, et mitte programmeerida neid samale kursile, kus me ise tuleme. Sööd rahulikult niikaua, kuni tunned, et kõht on täis ja kõik. Ma ülelombi portsudest parem üldse ei räägi aga enamus söögikohtade portsjonid on  üleliia suured ka Eestis. Seepärast jagame me enamasti portse nii laste vahel kui ka Margoga. Üleliigse toidu koht on komposter, mitte sinu kõht (ja hiljem puusad).


Lõpetuseks vaata ära Kristjan Pordi 1 minuti loeng http://novaator.err.ee/v/uhe_minuti_loeng/304b33d4-6bb0-40f5-b153-c3ba8a1aef57 ja võta oma 5 grammi päevas kontrolli alla, sõlmi endaga rahu ja tunne ennast hästi selles kaalus, kus sa parasjagu oled. Ennast võid sa oma uue dieediga mõnda aega petta, aga oma keha Sa petta ei saa.